Need rõivad, mida me tänapäeval peame rahvarõivasteks, on 18.–19. sajandil elanud eestlaste piduriided. Toonastest rõivastest on meil hea ülevaade tänu sellele, et väga suur töö tehti ära 20. sajandi alguses, kui muuseumidesse koguti möödunud sajandi esemeid ja kirjeldusi. Neid vanu esemeid eeskujuks võttes, ning seejuures piirkondade erisusi ja kandmisaega arvestades, ongi tehtud tänapäeva rahvarõivakomplektid.

Loomulik pärandtraditsioonide jätkumine katkes umbes 19.–20. sajandi vahetusel, kui moodsad ajad kaotasid kohalikud rõivatavad ning triibuseelikud ja kirivööd võeti kirstust välja üksnes laulupeole minnes. Seetõttu peamegi oma paikkondlikke rahvarõivaid tehes tagasi pöörduma algallikate juurde.

Tänapäeval visatakse sageli õhku küsimus – kas ma ei või siis ise oma rahvarõivaid välja mõelda? Loomulikult võib enda rõivastuses rahvuslikke detaile kasutada nii nagu hing ihkab, kuid loodut ei saa nimetada rahvarõivasteks. Seetõttu tutvustame siin just vanu, muuseumites olevaid esemeid, sest just need on autentsete rahvarõivaste valmistamise aluseks.

Jõgevamaad vanasti ei olnud, see maakond loodi alles 1950. aastatel. Siinsed alad on eestlastele tuntud oma erakordse maastiku – voorte – ning Kalevipoja legendidest läbi imbunud rahvapärimuse kaudu. Seetõttu võime tinglikult rääkida Vooremaa rahvarõivastest. Tänase Jõgevamaa alad jäid rahvarõivaste kandmise ajal Põhja-Viljandimaale ja Põhja-Tartumaale. Uuri kummagi piirkonna rahvarõivaste kohta täpsemalt, vajutades kaardil piirkonnale. Rahvarõivad jaotatakse Eestimaal tinglikult nelja rühma: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Saared.  Nii Põhja-Viljandimaa kui Põhja-Tartumaa jäävad Lõuna-Eesti alla.

Kuigi suuresti teame rahvarõivastena just 19. sajandil kantud rõivaid, siis Vooremaa aladelt on rõivastuse kohta kirjeldusi ja joonistusi ka 18. sajandist. Uuri nende kohta SIIT.