Riidekirst
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst
  • Search
  • Menu Menu
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst

Rahvarõivad on suur osa meie pärandkultuurist ja identiteedist. See on kõige rohkem “vastu ihu võimalus” tunda ennast seotuna 150 aastat tagasi siinkandis elanud inimestega – meie esiemade ja -isadega, kes 19. sajandi teisel poolel rahvusliku ärkamise ajal panid aluse meie oma kultuuri säilimisele.

Need rõivad, mida me tänapäeval peame rahvarõivasteks, on 18.–19. sajandil elanud eestlaste piduriided. Toonastest rõivastest on meil hea ülevaade tänu sellele, et väga suur töö tehti ära 20. sajandi alguses, kui muuseumidesse koguti möödunud sajandi esemeid ja kirjeldusi. Neid vanu esemeid eeskujuks võttes, ning seejuures piirkondade erisusi ja kandmisaega arvestades, ongi tehtud tänapäeva rahvarõivakomplektid.

Loomulik pärandtraditsioonide jätkumine katkes umbes 19.–20. sajandi vahetusel, kui moodsad ajad kaotasid kohalikud rõivatavad ning triibuseelikud ja kirivööd võeti kirstust välja üksnes laulupeole minnes. Seetõttu peamegi oma paikkondlikke rahvarõivaid tehes tagasi pöörduma algallikate juurde.

Tänapäeval visatakse sageli õhku küsimus – kas ma ei või siis ise oma rahvarõivaid välja mõelda? Loomulikult võib enda rõivastuses rahvuslikke detaile kasutada nii nagu hing ihkab, kuid loodut ei saa nimetada rahvarõivasteks. Seetõttu tutvustame siin just vanu, muuseumites olevaid esemeid, sest just need on autentsete rahvarõivaste valmistamise aluseks.

Jõgevamaad vanasti ei olnud, see maakond loodi alles 1950. aastatel. Siinsed alad on eestlastele tuntud oma erakordse maastiku – voorte – ning Kalevipoja legendidest läbi imbunud rahvapärimuse kaudu. Seetõttu võime tinglikult rääkida Vooremaa rahvarõivastest. Tänase Jõgevamaa alad jäid rahvarõivaste kandmise ajal Põhja-Viljandimaale ja Põhja-Tartumaale. Uuri kummagi piirkonna rahvarõivaste kohta täpsemalt, vajutades kaardil piirkonnale. Rahvarõivad jaotatakse Eestimaal tinglikult nelja rühma: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Saared.  Nii Põhja-Viljandimaa kui Põhja-Tartumaa jäävad Lõuna-Eesti alla.

Kuigi suuresti teame rahvarõivastena just 19. sajandil kantud rõivaid, siis Vooremaa aladelt on rõivastuse kohta kirjeldusi ja joonistusi ka 18. sajandist. Uuri nende kohta SIIT. 

Saare tõrva pane viina hulka, see on teatav rohi. (Kursi) Viisuvanamoorid on need eided, kes kogu küla viisud suveks valmis teevad. (Põltsamaa) Ilma vööta tundub keha nii kinnitamatu ja lodev, et ei julge töödki teha; karda, et laguned ära. (Ummuksi küla, Põltsamaa) Mu eit ütles, et üles, üles, külänaesed, Üles, üles, üles! Perenaene, laiska naene, istub tanuta tarenna, ilma vööta voodienna, tõstab ruuga ja tõreleb. (Tähemaa küla, Kodavere) Mu tütar ütles, et ketra, ketra, vokikene! Kas minu jalg ei talla ratass, kas minu näpp ei lahe lõnga? (Sääritsa küla, Kodavere) Tütar targutas, et mine müüda, miis, minusta, käi kaadu, karvajalga, lahe õlla õsjakene, kasva karjavitsakene. (Alatskivi, Kodavere)

1
2
1

Põhja-Tartumaa rahvarõivad

2

Põhja-Viljandimaa kahe kihelkonna rahvarõivad

Selle lehe ning rahvarõivaste andmebaasi valmimist on toetanud Leader programm.

Scroll to top