Põltsamaa ja Pilistvere piirkonnast on infot 18. sajandi riiete kohta kõige rohkem. Üks kuulsamaid selle ajastu jooniseid rahvarõivaste kohta ongi pealkirjaga “Eesti rõivad Põltsamaa ümbrusest 1777”. Sellelt joonistuselt võib näha nii argi kui pidurõivaid. Figuurid on tähistatud tähtedega ning nii võibki näha, kuidas naine A on pidurõivais, pika musta pikk-kuue, lillelise (võib-olla tikitud) põllega ning üle käe visatud ühevärvilise nurgast kilbilise kirjaga sõbaga. Naise rind on kaetud uhke kee või keedega, kus asetsevad mitu kodarraha või kannaga raha. Peas on heledast kangast tanu või linik. Figuuri B näeme selja tagant ning temal on peas vanemat tüüpi noorte naiste ja noorikute peakate linukas. Seljas samuti must pikk-kuub ja seelik on alt kaunistatud helmetikandiga. Seevastu naine C on argisemas rõivais (või ka vähem jõukas). Temal on kaelas vaid üks kannaga raha, tanu on madal ja valge ning kuklalt lipsuga kokku seotud. Ees on tal ruuduline põll. Figuuri D näeme nii eest- kui tagantvaates, kusjuures viimasel on tal seljas ka pikk-kuub. Tal on hele seelik, peas pärg ning rinda ehib suur sõlg koos 4-rahalise keega. Veel on näha kahte mängivat last, kellel on seljas vaid särgid, ning istuvat ja seisvat meest. Istuval mehel on seljas linased riided ning seisval mehel on seljas pikk-kuub, mis on kinnitatud metallist ehistega nahkvööga. Kõikidel on jalas pastlad.