Riidekirst
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst
  • Search
  • Menu Menu
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst

Kõige levinumad Eesti rahvarõiva komplektid on kokku pandud 19. sajandil kantud vanade esemete ja kirjelduste järgi. Ometi leidub märkmeid ka 18. sajandi rõivaste kohta. Kuna neid on vähe, siis ei saa teha väga konkreetseid kihelkondlikke jaotusi, millisee võisid 18. sajandi rõivad välja näha. Jõgevamaa aladelt on etnograafid välja pakkunud kolm varasemat rõivakomplekti:

Põhja-Tartumaa

Komplekti koostamise aluseks on olnud Stockholmi muuseumis asuv akvarell. See komplekt koosneb vanemat tüüpi mustast villasest volditud hõlmikseelikust, mis on ääristatud kõlapoogaga ning särgist, pikemast punasest liistikust ja rohelisest osturiidest põllest.

Kuna sellest perioodist Põhja-Tartumaalt esemeid säilinud ei ole, siis võetakse komplekti valmistamisel eeskujuks juuresoleva akvarelliga sarnanevaid esemeid teistest kihelkondadest.

Halliste kõlapook ERM 1802

Halliste kõlapook - Maro talus, Vana-Karistes kootud kõlavöötehnikas pook. Juures legend: “Pookisid aeti vammustele ja sõpudele alla jne.” https://www.muis.ee/museaalview/509308

Halliste vaipseelik ERM 1790

Ligikaudu 1800 kantud vaipseelik, kogutud Muro talust, Vana-Karistest https://www.muis.ee/museaalview/509297

Maarja-Magdaleena särk ERM 19247

Maarja-Magdaleena särk - Kassema külas 1817 valmistatud linane särk. https://www.muis.ee/museaalview/642900

Kodavere tanu ERM 2111

1821 aastal Roela vallas valmistatud võrkpitsiga tanu.
https://www.muis.ee/museaalview/513555

Muhu roheline ostukangast põll ERM A 681:114

Roheline kardpaelaga kaunistatud põll on üks vähestest sellistest, mis on säilinud. Kuigi kui arvestada erinevaid allikaid, siis on sarnaseid põllesid kantud üle Eesti. Kogutud Tusti küla Aadu talust.
https://www.muis.ee/museaalview/497191

Kihnu roheline ostukangast põll ERM A 290:410

Roheline kardpaelaga kaunistatud põll on üks vähestest sellistest, mis on säilinud. Kuigi kui arvestada erinevaid allikaid, siis on sarnaseid põllesid kantud üle Eesti. Kogutud Tapu talust Kihnu saarelt.
https://www.muis.ee/museaalview/502520

Kihnu roheline ostukangast põll ERM A 291:119

Roheline kardpaelaga kaunistatud põll on üks vähestest sellistest, mis on säilinud. Kuigi kui arvestada erinevaid allikaid, siis on sarnaseid põllesid kantud üle Eesti. Kogutud Kihnu saarelt.
https://www.muis.ee/museaalview/502929

Põhja-Viljandimaa

Põltsamaa ja Pilistvere piirkonnast on infot 18. sajandi riiete kohta kõige rohkem. Üks kuulsamaid selle ajastu jooniseid rahvarõivaste kohta ongi pealkirjaga “Eesti rõivad Põltsamaa ümbrusest 1777”. Sellelt joonistuselt võib näha nii argi kui pidurõivaid. Figuurid on tähistatud tähtedega ning nii võibki näha, kuidas naine A on pidurõivais, pika musta pikk-kuue, lillelise (võib-olla tikitud) põllega ning üle käe visatud ühevärvilise nurgast kilbilise kirjaga sõbaga. Naise rind on kaetud uhke kee või keedega, kus asetsevad mitu kodarraha või kannaga raha. Peas on heledast kangast tanu või linik. Figuuri B näeme selja tagant ning temal on peas vanemat tüüpi noorte naiste ja noorikute peakate linukas. Seljas samuti must pikk-kuub ja seelik on alt kaunistatud helmetikandiga. Seevastu naine C on argisemas rõivais (või ka vähem jõukas). Temal on kaelas vaid üks kannaga raha, tanu on madal ja valge ning kuklalt lipsuga kokku seotud. Ees on tal ruuduline põll. Figuuri D näeme nii eest- kui tagantvaates, kusjuures viimasel on tal seljas ka pikk-kuub. Tal on hele seelik, peas pärg ning rinda ehib suur sõlg koos 4-rahalise keega. Veel on näha kahte mängivat last, kellel on seljas vaid särgid, ning istuvat ja seisvat meest. Istuval mehel on seljas linased riided ning seisval mehel on seljas pikk-kuub, mis on kinnitatud metallist ehistega nahkvööga. Kõikidel on jalas pastlad.

1785 valminud “Eesti talunaine” ja “Eesti mees” võisid sarnaselt Brotze ümberjoonistusele olla tellitud illustreerimaks Hupeli raamatut. Seega on alust arvata, et neilgi kujutati Põltsamaa riideid. Lisaks nendele on muuseumis säilinud 1947. aastal tehtud foto Hilda Kamdroni joonistusest Eesti Rahva Muuseumis asunud Põltsamaa naise kostüümist (ERM Fk 1082:8).

All 3 /Linukas 3

Pilistvere linukas ERM A 509:5400

Peakatte on muuseumile andnud Madli Kullerkupp Imavere valla Tamme küla Leisu talust. Üleandmisel on linuka valmistamis ajaks hinnatud 1800, juures märge: “pruudile sai tanutamise aegu pähe pantud, sellega sai ka peale selle kirikus käidud.”
https://www.muis.ee/museaalview/505330

Põltsamaa linuka katke ERM 19308

Valmistatud ligikaudu 1800. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/644735

Põltsamaa linukas ERM 14038/ab

Ligikaudu 1800. aastal Põltsamaal valmistatud linukas koguti muuseumisse Kolga-Jaanist. Juures legend: “Võrdlemisi terve linuk (a) rohkelt musta siidiga tikitud (litred puuduvad osalt). Pärg (b) kuld karraga ületõmmatud kasetoht.”
https://www.muis.ee/museaalview/579692
All 4 /18.saj_PV_teised esemed 4

Puhja sõba ERM A 338:3

Abielunaise pidulik rõivas, mida kanti õlgadel, halva ilmaga ka üle pea- ühte pikka serva pidi, hoiti eest kinni kätega või kinnitati sõlega, sooja ilmaga kanti sõba lappesse panduna käe peal. Sõba on valmistatud 1826 Puhja kihelkonna Aakre valla Purtse talus.
https://www.muis.ee/museaalview/503806

Muhu põll/seelikutükk ERM 8018/ab

Kaks ühesuurust punasele kangale helmestega tikitud tükki võivad pärineda mõne vana seeliku alumisest osast. Kogutud Mäla küla Pärdi talust.
https://www.muis.ee/museaalview/557432

Muhu põll/seelikutükk ERM 7882

Helmestikandi näide on säilinud muhust, kus tõenäoliselt kunagine seeliku alumine osa on hiljem õmmeldud uhkeks põlle kaunistuseks. Kogutud Koguva küla Tõnise talust.
https://www.muis.ee/museaalview/555243

Pilistvere lahttasku ERM A 113:57

19. sajandi alguses tõenäoliselt vanast tikandiga seelikust tehtud lahttasku kohta on kogumisel tehtud märge: “Naisterahvad kannud selles raha vanasti kusagil varjul kahe seeliku vahel jne. Kodus tehtud.“
https://www.muis.ee/museaalview/543846

Kihelkonnad

  • Kodavere
  • Kursi
  • Laiuse
  • Maarja-Magdaleena
  • Palamuse
  • Tartu-Maarja
  • Torma
  • Äksi
  • Põltsamaa
  • Pilistvere

Selle lehe ning rahvarõivaste andmebaasi valmimist on toetanud Leader programm.

Scroll to top