Liivimaa ristisõja järel 13. sajandi alguses kohtusid Torma kihelkonna piiridel kolm suurvõimu. Sarnaselt Laiusele ning Kursi kihelkonnale kuulus ka Torma sakslaste ordu haldusalasse, ülejäänud Põhja-Tartumaa kihelkonnad jäid Tartu piiskopkonna valdustesse. Torma kihelkond piirnes põhja poolt Taani kuninga valdustega. Pärast Liivi sõda läbis piir Liivimaa ja Eestimaa vahel Torma kihelkonna põhjapiiri. Läbi Torma kihelkonna jooksis tähtis kaubatee Venemaa ja Euroopa vahel.

 Esimene märge Torma kirikust pärineb 1314. aastast. Seega ei ole Torma kihelkond nii vana kui näiteks kõrvalasuv Palamuse. Aegade jooksul on Tormas elanud ja tegutsenud suurmehi, kes ka siinset elu mõjutanud.

 Üks kuulsamaid siinseid pastoreid oli 1746-1774 Tormas tegutsenud Johann Georg Eisen. Tema kriitika pärisorjusliku korra kohta jõudis ka valitseja Katariina II kõrvu, nii et Eisen kutsuti Katariina nõuniku Grigori Orlovi mõisa viima läbi eksperimenti pärisorjuse kaotamisest. Kahjuks ei oldud tema tegemistega mõisas rahul ning eksperiment nurjus. Sellest hoolimata oli Eisen esimene pärisorjuse kriitik terves Vene impeeriumis.

 Teine tuntud kultuuritegelane, kes Torma valda 19.sajandil elavdas, oli Carl Robert Jakobson. Ta oli esimene pedagoogilise eriharidusega õpetaja, kes Tormas õpetas. Tema õpilased teenisid välja riigikontrollijate kiituse heade teadmiste, laduse lugemisoskuse, teksti mõistmise ja hea joonistusoskuse eest. Kahjuks aga läks Jakobson mõisnikuga tülli ning oli sunnitud pärast kolmeaastast tööd lahkuma.