Riidekirst
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst
  • Search
  • Menu Menu
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst

Äksi kihelkonda (Ecks) on esimest korda mainitud 1443. aastal. Praegune kirik ehitati 1730. aastal. Sama piirkonnaga on aga seotud üks tähtis ja palju varasem ehitis. Nimelt asus hilisema Äksi kihelkonna territooriumil juba 1228. aastal asutatud Eesti vanim ja suurim klooster. Tsistertlaste kloostri saksapärane nimetus oli Falkenau ning sellest on tuletatud ka eestikeelne nimetus Valkena klooster. Tänapäeval kutsutakse kloostrit tihti ka Kärkna kloostriks, kuid see nimi on seotud 17. sajandil piirkonda loodud Kärkna mõisa ja tollase mõisapere Gertenitega. Kloostrile kuulusid suured maa-alad ning asukoha tõttu Võrtsjärvest Peipsini kulgenud veetee ääres, Emajõe ja Amme jõe ristumiskohas oli sel ka kaitsefunktsioon. Klooster purustati Liivi sõja ajal.

19. sajandil tegutsesid siin mitmed seltsid, koorid ja orkestrid. Kuigi Eesti Rahva muuseumi vanavarakogujad jõudsid Äksi kihelkonda juba 1912. aastal ning siit on kogutud ligi 500 eset, on nende hulgas siiski suhteliselt vähe rahvarõivaid. Selle üheks põhjuseks võibki olla linnalähedus ja see, et siin oli hakanud rahvarõivaste kandmise komme kasuma varem kui suurest linnast kaugemale jäävates kihelkondades

Äksi kirivöö

All 42 /Äksi_kirivöö 42

Äksi vöö ERM 69

Muuseumisse kogutud 1905 Sootaga vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/522438

Äksi vöö ERM 70

Muuseumisse kogutud 1905 Kärkna külast.
https://www.muis.ee/museaalview/522439

Äksi vöö ERM 4254

1840. aastal Eeva Kassi poolt Ponna talus, Raigastvere külas, Elistvere vallas kootud vööl on juures märge: “Vööd hakkasid umbes 25 a eest kaduma. Lõngad “punejatega” (põllu palderjanid) värvitud. Punejad pandi viina sisse ja nii olevat värv saadud.”
https://www.muis.ee/museaalview/563853

Äksi vöö ERM 4261

1830. aastal Kangru talus, Voldi külas kootud vööl on juures legend, et taimevärvidega värvitud.
https://www.muis.ee/museaalview/564176

Äksi vöö ERM 4275

1860. aastal Sultsi talus, Väärnu külas, Haava vallast kootud vööle on kogumisel kirjutatud märge: Mõõgaga koetud. Niisugused vööd hakkasivad umbes 30 a eest kaduma."
https://www.muis.ee/museaalview/564178

Äksi vöö ERM 6858

1862 kootud vöö on kogutud Siimu talust, Puhtaleiva külast, Sootaga vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/547883

Äksi vöö ERM 6860

Vöö on kogutud 1912 Kikkuri talust, Puhtaleiva külast, Sootaga vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/547886

Äksi vöö ERM 6861

Vöö on kogutud 1912 Kirikumõisa vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/547887

Äksi vöö ERM 6862

Vöö on kogutud 1912 Kirikumõisa vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/547888

Äksi vöö ERM 6865

Vöö on kogutud 1912 Kaste külast, Sootaga vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/547894

Äksi vöö ERM 6867

1882 kootud vöö on kogutud Lepiku talust, Sootaga vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/555047

Äksi vöö ERM 6868

1862 valmistatud vöö on kogutud Vedu külast, Elistvere vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/555049

Äksi vöö ERM 6870

Vöö on kogutud 1912 Mõisani talust, Vedu külast, Elistvere vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/555057

Äksi vöökatke ERM 6871

1832 valmistatud vöökatke on kogutud Mõisani talust, Vedu külast, Elistvere vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/555059

Äksi vöö ERM 6874

1882 kootud vöö on kogutud Vedu külast, Elistvere vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/555070

Äksi vöö ERM 6882

Mäe talust, Voldi vallast 1912 kogutud vöö.
https://www.muis.ee/museaalview/555901

Äksi vöö ERM 6884

Voldi vallast 1912 kogutud vöö.
https://www.muis.ee/museaalview/515770

Äksi vöö ERM 6885

Peede talust Kärevere vallast kogutud kirivöö katke.
https://www.muis.ee/museaalview/555904

Äksi vöö ERM 6886

Ligikaudu 1842 kootud vöö on muuseumisse kogutud Peede talust, Kärevere vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/555907

Äksi vöö ERM 6890

Ligikaudu 1862 kootud vöö on muuseumisse kogutud Lammiku talust Kärevere vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/555911

Äksi vöö ERM 6897

Ligikaudu 1842 kootud vöö on kogutud Aru talust, Kärkna vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/555923

Äksi vöö ERM 6901

Ligikaudu 1842 kootud vöö on kogutud Aru talust, Kärkna vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/555923

Äksi vöö ERM 6923

Ligi 1872 kootud vöö on kogutud Kriiska talust, Kärkna vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/557711

Äksi vöö ERM 6927

Vöö on kogutud Traksi talust, Saadjärve vallast 1912.
https://www.muis.ee/museaalview/557725

Äksi vöö ERM 6929

Vöö on kogutud Andi talust, Elistvere vallast Kaskede käest.
https://www.muis.ee/museaalview/558124

Äksi vöö ERM 6935

1887 kootud vöö on kogutud Tamme talust, Elistvere vallast Liigandite käest.
https://www.muis.ee/museaalview/558137

Äksi vöö ERM 6947

Selle vöö on Raigastvere külast, Elistvere vallast kinkinud muuseumile vanaema.
https://www.muis.ee/museaalview/558534

Äksi vöö ERM 6948

Vöö on valmistatud ligikaudu 1872, muuseumisse kogutud Mäe talust, Saadjärve vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/558535

Äksi vöö ERM 6984:1

Muuseumisse kogutud 1912 aastal Kärevere vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/558951

Äksi vöö ERM 9125

Vöö on muuseumile andnud Truus 1913. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/558785

Äksi vöö ERM 9126

Vöö on muuseumile andnud Truus 1913. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/558786

Äksi vöö ERM 9238

Vöö on kootud Saadjärve vallas 1893.
https://www.muis.ee/museaalview/559733

Äksi vöö ERM A 31:4

Suupedi talust Kärevere vallast muuseumisse kogutud vöö kudus Leena Kuusk 1880.
https://www.muis.ee/museaalview/543770

Äksi vöö ERM A 178:49

Elistvere vallas kantud vöö olla alaliselt kantud, pääle viimase 10 aasta (1921).
https://www.muis.ee/museaalview/539828

Äksi vöö ERM A 179:3

Vöö on 1851 Sootaga vallas teinud Ann Lepiku ema, kes kudunud vöid, sukki, kindaid ja kangaid.
https://www.muis.ee/museaalview/539850

Äksi vöö ERM A 446:91

Vöö on muuseumisse kogutud 1904.
https://www.muis.ee/museaalview/568324

Äksi vöö ERM A 446:120

Vöö on muuseumisse kogutud 1902.
https://www.muis.ee/museaalview/568352

Äksi vöö ERM A 446:713

Vöö on muuseumisse kogutud 1904. aastal Saadjärve vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/574356

Äksi vöö ERM A 446:730

Vöö on muuseumisse kogutud 1904. aastal Saadjärve vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/574983

Äksi vöö ERM A 554:17

Vöö on saanud oma vanaemalt Väänikvere külast, Laeva vallast mälestuseks 1884. aastal sündinud Alma Pikkat.
https://www.muis.ee/museaalview/467204

Äksi vöö ERM A 554:16

Vöö on saanud oma vanaemalt Väänikvere külast, Laeva vallast mälestuseks 1884. aastal sündinud Alma Pikkat.
https://www.muis.ee/museaalview/467203

Äksi vöö ERM A 554:14

Vöö on saanud oma vanaemalt Väänikvere külast, Laeva vallast mälestuseks 1884. aastal sündinud Alma Pikkat.
https://www.muis.ee/museaalview/467201

Äksi pihakatted

All 10 /Äksi-pihakatted 10

Äksi kamspun ERM 73

Kampsun on kogutud 1905 Sootaga vallast ning juurde märgitud, et valmistatud 1825 ja et kanneti 50 a tagasi ja maksis siis 160 kop, õmblus 25 kop.
https://www.muis.ee/museaalview/522442

Äksi kamspun ERM A 179:7

Kamspun on kogutud 1912 Sepa talust, Voldi vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/558548

Äksi kamspun ERM A 179:7

Aruvälja talust, Sootaga vallast kogutud 1851 valmistatud kampsun, juures märge uuena kantud pühapäeval, vanana argipäeviti.
https://www.muis.ee/museaalview/539854

Äksi kamspun ERM A 31:11

Surnu talust, Puhtaleiva külast, Sootaga vallast kogutud kampsun, juures märge, et Kanti pikakäistega särgi pääl, eest pandi preesiga kinni. Veel varasemal ajal kanti siniseid kampsone.
https://www.muis.ee/museaalview/543777

Äksi kamspun ERM 6962

Sepa talust, Voldi vallast kogutud kampsun.
https://www.muis.ee/museaalview/558549

Äksi kamspun ERM 4280

Karina talus, Õvanurme külas, Elistvere vallas rätsepa poolt ostetud riidest 1872 tehtud kampsun.
https://www.muis.ee/museaalview/564182

Äksi kamspun ERM 72

Kampsunit koguti 1905 Kärevere külast koos märkega, et "kanneti 50 aasta eest. See kampsun on orja lapse oma.”
https://www.muis.ee/museaalview/522441

Äksi kamspun ERM 18028

Valmistatud Õmbleja talus, Sootaga vallas rätsep Soon poolt pärast 1813 aastat.
https://www.muis.ee/museaalview/644277

Äksi kamspun ERM A 467:71

Elistvere vallast kogutud kampsuni valmistamisajaks on märgitud 1894.
https://www.muis.ee/museaalview/623945

Äksi kamspun ERM A 179:32

Sootaguse vallast kogutud kapmsuni valmistamisajaks on märgitud 1841.
https://www.muis.ee/museaalview/540347

Äksi sukad

All 2 /Äksi_sukad 2

Äksi sukad ERM 6886

Umbes 1890. aastal kootud sukad müüs muuseumile Liisa Sootaga valla Sirusi talust.
https://www.muis.ee/museaalview/555045

Äksi sukad ERM A 179:5

Sukad kudus pärast 1840. aastat Eesti Sootaga valla Aruvälja talus Ann Lepik.
https://www.muis.ee/museaalview/539852

Äksi tanud

All 10 /Äksi_tanud 10

Äksi tanu ERM A 557:15

1885 valmistatud tanu oli Marie Lehe oma, juures märge: "Vabrikuriidest tanud on olnud naiste pidulikuks peakatteks, igapäevased tanud olid linasest riidest. tanu on peas kantud nii, et tanu pits jäi poole lauba kõrgusele."
https://www.muis.ee/museaalview/468218

Äksi tanu ERM A 557:14

1885 valmistatud tanu oli Marie Lehe oma, juures märge: "Vabrikuriidest tanud on olnud naiste pidulikuks peakatteks, igapäevased tanud olid linasest riidest. tanu on peas kantud nii, et tanu pits jäi poole lauba kõrgusele."
https://www.muis.ee/museaalview/468217

Äksi tanu ERM A 179:15

1830 valmistatud tanu on kogutud Lutti talust Sootaga vallast, juures märge: "Tanu kannud neiud pühapäevadel ja pidupäevadel juuste pääl pääs, taga olnud lehvid küljes."
https://www.muis.ee/museaalview/539862

Äksi tanu ERM A 179:4

Ann Lepiku poolt 1840 Sootaga vallas valmistatud tülltanu.
https://www.muis.ee/museaalview/539851

Äksi tanu ERM A 32:13

1850 valmistatud tanu on kogutud Lutti talust, Kõlluste külast, Sootaga vallast, juures märge: "Pärast laulatust tanutamise aegu pähe pandud."
https://www.muis.ee/museaalview/544295

Äksi tanu ERM A 31:12

1860 Muda talus, Kaste külas, Sootaga vallas valmistatud tanu, juures märge: "Tanutamise ajal pähepanekuks, samuti ka igapäev kandmiseks."
https://www.muis.ee/museaalview/543778

Äksi tanu ERM 6883

1912 Voldi vallast kogutud tanu.
https://www.muis.ee/museaalview/555902

Äksi tanu ERM 6879:2

1912 Mäe talust, Voldi vallast kogutud tanu.
https://www.muis.ee/museaalview/3512170

Äksi tanu ERM 6881

1912 Mäe talust, Voldi vallast kogutud tanu.
https://www.muis.ee/museaalview/555504

Äksi tanu ERM 6879:1

1912. aastal muuseumisse kogutud tüllist tanu on saadud Mäe talust, Voldi vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/555484

Äksi seelik

All 4 /Äksi_pikk-kuub_naiste 4

Äksi pikk-kuub ERM A 446:267

1904 muuseumisse kogutud pikk-kuuel puuduvad varrukad.
https://www.muis.ee/museaalview/575597

Äksi pikk-kuub ERM A 509:2176

1850 valmistatud pikk-kuub Kuti talust, Kassivere külast, Kaarepere vallast, Kursi kihelkonnast.
https://www.muis.ee/museaalview/611488

Äksi pikk-kuub ERM 6930

1869 valmistatud pikk-kuub koguti muuseumisse Elistvere vallast A. Jakobsoni käest.
https://www.muis.ee/museaalview/515771

Äksi pikk-kuub ERM 4938

Umbes 1802 aastal Kaarjaagu talus, Elistvere vallas valmistatud pikk-kuub olla tüüpiline Äksis kantud naesterahva päälisriie “särk”. Ei olla mitte mujalt sinna toodud.
https://www.muis.ee/museaalview/548895

Äksi pikk-kuub

All 10 /Äksi_seelik 10

Äksi seelik ERM 6864

See 1912. aastal kogutud kangakatke on poolikute laukudega, kus sinine triip on ainult ühel pool punaseid.
https://www.muis.ee/museaalview/547891

Äksi seelik ERM A 563:1909

Seeliku on 1853. aastal valmistanud Leenu Kurss oma laulatuse jaoks. Valmistatud Kiriku talus, Õvanurme külas, Elistvere vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/479974

Äksi seelikukatke ERM A 560:13

Seelikukanga on valmistanud Ann Mäesepp ligikaudu 1885. aastal Kikkuri talus, Puhtaleiva külas.
https://www.muis.ee/museaalview/466379

Äksi seelik ERM A 467:72

See seelik on muuseumisse kogutud 1924. aastal ning kihelkonnaks on kogumisel märgitud Äksi.
https://www.muis.ee/museaalview/505502

Äksi seelikukatke ERM A 423:14

Selle oletatavasti Sootaga vallas kootud seeliku ostis Agnes Geijer. Seeliku valmistamise ajaks pakutakse 1885 aastat.
https://www.muis.ee/museaalview/587599

Äksi seelik ERM A 178:65

Ligikaudu 1821. aastal Ann Kure poolt Igavere külas, Elistvere vallas kootud seelik. Juures märge, et villane triibuline undruk olla kodu valmistud. Metsa värvid. Lõngad käsitsi kedratud. Undrukut olla kirikus käies ja kodu olles kantud.
https://www.muis.ee/museaalview/539844

Äksi seelik ERM 6967

1912. aastal Möldri talust, Voldi vallast kogutud seelik.
https://www.muis.ee/museaalview/558554

Äksi seelik ERM A 178:43

Mari Õunapi poolt Õvanurme külas, Elistvere vallas kootud seelik, mis olla noorel neiul, pruudil, laulatuse undrukuks olnud. Peale selle harva kirikus käies kannud.
https://www.muis.ee/museaalview/539361

Äksi seelik ERM 74

Ligikaudu 1830. aastatel Kärevere vallas kootud seelik, juures kogumisel tehtud märge, et maarohtudega värvitud.
https://www.muis.ee/museaalview/522443

Äksi seelik ERM A 34:38

Liisa Koppeli vanaema poolt Äksis 1820 kootud seelikukangas on kogutud Palamuselt Varbevere külast. Nõukogude ajal kooti seda seelikutriipu kui Palamuse mustrit.
https://www.muis.ee/museaalview/544861

Äksi suurrätt

Äksi suurrätt ERM 6984:1

1912. aastal kogutud vööga oli kaasas ka ühest vanast esemest õmmeldud põõn. Väga suure tõenäosusega võis see varem olla suurrätt.
https://www.muis.ee/museaalview/558951

Äksi põll

Äksi säärepaelad

All 3 /Äksi_säärepaelad_M 3

Äksi säärepaelad ERM 6926/ab

Saadjärve valla Traksi talust kogutud säärepaelad.
https://www.muis.ee/museaalview/557723

Äksi säärepaelad ERM 6955/ab

Saadjärve valla Räisoja talust kogutud säärepaelad.
https://www.muis.ee/museaalview/558542

Äksi säärepaelad ERM 6924/ab

Kärtna valla Tuisu talust kogutud säärepaelad.
https://www.muis.ee/museaalview/557715

Äksi pikk-kuub

All 1 /Äksi_pikk-kuub_M 1

Äksi saterkuub ERM A 178:62

1850 valmistatud saterkuue omanik oli mölder ja puussepp Jaan Laasepp. Muuseumile koguti ese Puusepa talust, Sootaga külas.
https://www.muis.ee/museaalview/539841

Kihelkonnad

  • Kodavere
  • Kursi
  • Laiuse
  • Maarja-Magdaleena
  • Palamuse
  • Tartu-Maarja
  • Torma
  • Äksi
  • Põltsamaa
  • Pilistvere

Selle lehe ning rahvarõivaste andmebaasi valmimist on toetanud Leader programm.

Scroll to top