Põhja-Tartumaa seelik

Rahvariideseeliku loos saab eristada mitut perioodi. 18. sajandi seelikuid mine vaata sellelt leheküljelt

19. Sajandi alguses levis talupoja moes kahar ühevärviline seelik. Seda tüüpi ainus säilinud seelik on kogutud Koerust, aga Maarja-Magdaleenast on säilinud mitu allikakirjet sellise tumesinise seeliku kandmise kohta, millele oli alläärde õmmeldud mitu kuld või hõbepaela, mida kutsuti tressideks.

Kodavere seelikutükk ERM 161

Villane kamlott-kangast undruku riie, valmistamisajaks märgitud 1750. https://www.muis.ee/museaalview/523663

Koeru seelik ERM A 509:2034

Kardpaelaga ühevärviline kahar seelik. https://www.muis.ee/museaalview/506046

Põhja-Tartumaal on 19. sajandil käidud ka linaste seelikutega. Kahjuks neid palju muuseumides säilinud ei ole. Linast seelikut võidi kanda nii alussseelikuna kui ka pealisrõivana. Etnograafilises arhiivis on märge, et vanasti on ka triibulised linased ehk takuseid alusundrukuid kantud. Ka on linaseid ja takuseid pealisundrukuid olnud. Kantakse alus ka harva päälis undrukuid, mis heleda ehk tumeda sinise värviliste triipudega. Kuid poodist ostetud värvidega värvitud. Esimene säilinud linane seelik on kogutud Tormast ning kootud sajandi esimesel poolel.

Kodavere kaapotkleit ERM A 266:1

Ligikaudu 1870. aastal valmistatud kaapotkleidil on siniseruuduline linane vooder, mis võib sarnaneda muuseumist maha kantud Kudina vallast Maarja-Magdaleenast kogutud linase siniseruudulise seelikuga.
https://www.muis.ee/museaalview/580301

Torma linane seelik ERM 3985

1829 aastal Mai Sääliku poolt Sätsuvere külas kootud linane seelik on kahe allaäärde õmmeldud ristvoldiga ning huvitava linase koega, kus iga 15. koelõng on jämedam. Juures kirje, et Sätsuveres kutsutakse seda undrukut "kanavassiks" sellepärast, et tal jämedad lõngad alla on kootud.
https://www.muis.ee/museaalview/561078

19. sajandi jooksul hakkas mõisaprouade eeskujul levima talunaiste seas triibuseelik. Sajandi keskpaigaks oli kõige levinum seelikutüüp, millel jooksevad triibud ülevalt alla.

Kodavere seelik

Kodavere seelik ERM 13631/ab

Valmistatud pärast 1873. aastat, kogutud Ruuvälja talust, Ranna vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/649055

Kodavere seelik ERM 18076

Seeliku on kudunud Liisa Õunapuu ema Leena pärast 1846. aastat Sääritsa külas, Ranna vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/644636

Kodavere seelik ERM 3983

Seeliku tegi 1851. aastal Mari Liiv Kirtsi külas, Saare vallas. Muuseumisse koguti Torma valla Võtikvere küla Söödi talust.
https://www.muis.ee/museaalview/561076

Kodavere seelik ERM A 563:1934

“Eseme on teinud Alide Paabu vanaema. A. Paap on praegu 73 a vana. Seeliku on saanud oma emalt kingituseks. Seeliku roheline värv on kanarbikuroheline ja tumedam pruunjas punane. Ise on seelikust tahtnud teha u 50 a tagasi alusseelikut, selleks on seeliku lahti harutanud ja ühe osa riiet ära lõiganud, et alusseelik liiga laiaks ei jää. Kuna aga riie oli kare ja raske, jättis alusseeliku valmistamata. Esialgsel kujul on seelik ümberringi olnud volditud, välja arvatud kitsas voltimata osa ees. Ema on selle seelikuga käinud kirikus.” Valmistatud Liiva talus, Naelavere külas, Alatskivi vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/480001

Kodavere seelikukangas ERM 171/ab

Valmistatud 1839, muuseumisse kogutud Jurka talust, Ranna vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/523673

Kodavere seelikukatke ERM 164:1

1909. aastal Ranna vallast kogutud seelikukatke.
https://www.muis.ee/museaalview/523666

Kodavere seelikukatke ERM 8666/ab

Kootud pärast 1839. Aastat Veskimetsa talus, Raatvere külas, Ranna vallas. Juures legend: “Värvide nimed: (algame heledast sinisest) 1) neibrosinine (hele) 2) potisinine (tume) 3) "kolmekümne kopke punane" 4) vist koerputke roheline 5) kaselehe kõllane 6) koose punane. Punased on linnnas lastud värvida; nimi: "Kolmekümne kopke punane" on sellest tulnud, et naela lõnga niisuguseks punaseks värvimine maksis 30 kop. "Koose punaseks" värvimine maksis naela päält 60 kop.”
https://www.muis.ee/museaalview/555716

Kodavere triip ERM 170/ab

Valmistatud 1859 Ranna vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/523672

Kodavere triip ERM A 527:2

Pärast 1856. aastat valmistatud kangas on kogutud Kallastelt.
https://www.muis.ee/museaalview/501457

Kursi seelik

Kursi triip ERM A 47:34/ab

Valmistanud ligikaudu 1820. aastal Mai Kask. Kangas on säilinud tänu sellele, et Anna Tiido õmbles sellest oma poja palitule voodri.
https://www.muis.ee/museaalview/539598

Kursi triip ERM A 47:52/1

Kudunud ligikaudu 1850. aastatel Anu Porgassaar Puurmani vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/540081

Kursi triip ERM A 47:52/2

Kudunud ligikaudu 1860. aastatel Anu Porgassaar Puurmani vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/540081

Kursi triip ERM A 47:52/3

Kudunud ligikaudu 1870. aastatel Anu Porgassaar Puurmani vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/540081

Kursi triip ERM A 794:54

Kogutud muuseumisse alles 1989. aastal Sirje Dementjeva käest, kelle vanaemale oli kanga tükk kuulunud.
https://www.muis.ee/museaalview/531176

Laiuse seelik

Laiuse seelik ERM A 629:114

Seelik on valmistas 1893. aastal sündinud Hilda Aimre ligikaudu 1942. aastal, kuid üleandja sõnul olid tegemise aluseks vanad Laiuse khk seelikud.
https://www.muis.ee/museaalview/486838

Laiuse seelik ERM A 629:269

Seeliku kudus 1914. aastal sündinud Selma Meidla 1934. aastal rahvatantsu jaoks. Tegemist ei ole vana seelikuga, kuid kuna Laiuselt pole vanemaid seelikuid säilinud, kui kaks 20. sajandi esimese poole seelikut, siis on see seelikutriip praeguseks kodunenud kui Laiuse oma.
https://www.muis.ee/museaalview/489796

Maarja-Magdaleena seelik ERM 18553

Seelik on valmistatud naaberkihelkonnas Maarja-Magdaleenas 1844. aasta paiku, kuid kuna ta on kogutud Laiuse kihelkonnast ning suure tõenäosusega ka seal kantud, on ta ainuke “õige ja vana” triip, mida võiks Laiuse riietena teha.
https://www.muis.ee/museaalview/642342

Maarja-Magdaleena

Maarja-Magdaleena seelik ERM 18553

Maarja-Magdaleena seelikukatke ERM A 36:31

Tagakaasiku talust, Saare külast kogutud seelikutükk.
https://www.muis.ee/museaalview/545868

Maarja-Magdaleena triip ERM A 296:28

Seeliku on valmistanud 1858. aastal sündinud Leena Soomus. Tõenäoliselt jääb valmistamisaeg aastatesse 1878. Sellise kirjaga seelikuid on Maarja-Magdaleenas sagedasti kantud.
https://www.muis.ee/museaalview/503372

Maarja-Magdaleena triip ERM A 35:14

Lombi talus, Jõusa külas, Elistvere vallas 1842. aastal valmistatud seelik. Kogumisel tehtud märge, et värvid on Maarja-Magdaleena kihelkonnale täiesti iseloomulikud.
https://www.muis.ee/museaalview/545348

Palamuse seelik

Palamuse kangakatke ERM 3977/ab

Liisa Põrveti poolt Vassevere külas pärast 1861. aastat valmistatud kangakatked.
https://www.muis.ee/museaalview/561070

Palamuse seelikukatke ERM A 509:2054

Kõdu külast kogutud kangakatke pärineb suure tõenäosusega pikitriipu poolikute laukudega seelikust.
a href="https://www.muis.ee/museaalview/607788">https://www.muis.ee/museaalview/607788

Tartu-Maarja seelik

Tartu-Maarja seelik ERM 7467/ab

Luunja vallas kootud seelikukangaga on kaasas põnev legend, kuidas lõngu on värvitud.
https://www.muis.ee/museaalview/556484

Tartu-Maarja seelik ERM A 446:284

Tartu linnast 1902. aastal kogutud üleni koide poolt söödud seelik.
https://www.muis.ee/museaalview/575613

Tartu-Maarja seelikukatke ERM A 948:26

Luunja valla Muri talust Aino Kannelmäe antud vana seelikukangatükk. Saadud muuseumisse aastal 2003.
https://www.muis.ee/museaalview/638549

Torma seelik

Torma seelik ERM 3978/ab

Ligikaudu 1811 aastal valmistatud seeliku on Treiali talus, Näduvere külas, Võtikvere vallas kudunud Ellu Summer.
https://www.muis.ee/museaalview/561071

Torma seelik ERM 3980

Ligikaudu 1866 Võtikvere külas Porkametsa vabadiku Ann Dilsi poolt kootud põikitriipudega undruk.
https://www.muis.ee/museaalview/561073

Torma seelik ERM 3982

Kai Joosti poolt 1831. aastal kootud seelik. Juures 1911 aastal kirja pandud kommentaar, et pikatriipu undrukut kutsutud vanast "triigievaks". Seda nime annavad Avinurme ja Tõnusaare pool vanad inimesed talle veel praegugi.
https://www.muis.ee/museaalview/561075

Torma seelik ERM 3983

Ligikaudu 1851 aastal valmistatud seelik. Teinud Mari Liiv Kirtsi külas Saare vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/561076

Torma seelik ERM 3984

Pärast 19. sajandi keskpaika kootud seelik on valmistatud Altebergi poolt Ivaski talus, Tuulavere külas, Roela vallas. Seelikust on 1935. aastal kootud palju erksamate värvidega koopia.
https://www.muis.ee/museaalview/561077

Torma seelik ERM A 285:1

Pärast 1853. aastat Leenu Ivaski poolt Tuulavere külas, Roela vallas kootud seelik.
https://www.muis.ee/museaalview/580888

Äksi seelik

Äksi seelik ERM 6864

See 1912. aastal kogutud kangakatke on poolikute laukudega, kus sinine triip on ainult ühel pool punaseid.
https://www.muis.ee/museaalview/547891

Äksi seelik ERM 6967

1912. aastal Möldri talust, Voldi vallast kogutud seelik.
https://www.muis.ee/museaalview/558554

Äksi seelik ERM 74

Ligikaudu 1830. aastatel Kärevere vallas kootud seelik, juures kogumisel tehtud märge, et maarohtudega värvitud.
https://www.muis.ee/museaalview/522443

Äksi seelik ERM A 178:43

Mari Õunapi poolt Õvanurme külas, Elistvere vallas kootud seelik, mis olla noorel neiul, pruudil, laulatuse undrukuks olnud. Peale selle harva kirikus käies kannud.
https://www.muis.ee/museaalview/539361

Äksi seelik ERM A 178:65

Ligikaudu 1821. aastal Ann Kure poolt Igavere külas, Elistvere vallas kootud seelik. Juures märge, et villane triibuline undruk olla kodu valmistud. Metsa värvid. Lõngad käsitsi kedratud. Undrukut olla kirikus käies ja kodu olles kantud.
https://www.muis.ee/museaalview/539844

Äksi seelik ERM A 34:38

Liisa Koppeli vanaema poolt Äksis 1820 kootud seelikukangas on kogutud Palamuselt Varbevere külast. Nõukogude ajal kooti seda seelikutriipu kui Palamuse mustrit.
https://www.muis.ee/museaalview/544861

Äksi seelik ERM A 467:72

See seelik on muuseumisse kogutud 1924. aastal ning kihelkonnaks on kogumisel märgitud Äksi.
https://www.muis.ee/museaalview/505502

Äksi seelik ERM A 563:1909

Seeliku on 1853. aastal valmistanud Leenu Kurss oma laulatuse jaoks. Valmistatud Kiriku talus, Õvanurme külas, Elistvere vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/479974

Äksi seelikukatke ERM A 423:14

Selle oletatavasti Sootaga vallas kootud seeliku ostis Agnes Geijer. Seeliku valmistamise ajaks pakutakse 1885 aastat.
https://www.muis.ee/museaalview/587599

Äksi seelikukatke ERM A 560:13

Seelikukanga on valmistanud Ann Mäesepp ligikaudu 1885. aastal Kikkuri talus, Puhtaleiva külas.
https://www.muis.ee/museaalview/466379

Kõige viimane etapp rahvarõiva seeliku arengus on kaapotkostüümi või kaapotkleidi aeg. See on peaaegu linnamoelisele rõivale ülemineku eel kantud kodus kootud ja traditsiooniliste lõigete järgi õmmeldud samast kangast seelik ja jakk. Kaapotkleidil on pihaosa ja seelikuosa kokku õmmeldud. Selliseid kaapot-kangaid leiab meie piirkonnast järgmiseid.