Äksi kihelkonda (Ecks) on esimest korda mainitud 1443. aastal. Praegune kirik ehitati 1730. aastal. Sama piirkonnaga on aga seotud üks tähtis ja palju varasem ehitis. Nimelt asus hilisema Äksi kihelkonna territooriumil juba 1228. aastal asutatud Eesti vanim ja suurim klooster. Tsistertlaste kloostri saksapärane nimetus oli Falkenau ning sellest on tuletatud ka eestikeelne nimetus Valkena klooster. Tänapäeval kutsutakse kloostrit tihti ka Kärkna kloostriks, kuid see nimi on seotud 17. sajandil piirkonda loodud Kärkna mõisa ja tollase mõisapere Gertenitega. Kloostrile kuulusid suured maa-alad ning asukoha tõttu Võrtsjärvest Peipsini kulgenud veetee ääres, Emajõe ja Amme jõe ristumiskohas oli sel ka kaitsefunktsioon. Klooster purustati Liivi sõja ajal.

19. sajandil tegutsesid siin mitmed seltsid, koorid ja orkestrid. Kuigi Eesti Rahva muuseumi vanavarakogujad jõudsid Äksi kihelkonda juba 1912. aastal ning siit on kogutud ligi 500 eset, on nende hulgas siiski suhteliselt vähe rahvarõivaid. Selle üheks põhjuseks võibki olla linnalähedus ja see, et siin oli hakanud rahvarõivaste kandmise komme kasuma varem kui suurest linnast kaugemale jäävates kihelkondades