Riidekirst
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst
  • Search
  • Menu Menu
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst

Kursi kihelkond oli pindalalt küll suur, kuid asustustiheduselt hõre piirkond Põhja-Tartumaal.

14. sajandil ehitas Saksa Ordu Liivimaa haru Pedja jõe ületuskohale Kursi ordulinnuse. Sellest paigast ehk tänapäeva Puurmanist sai seejärel ordu väikese komtuurkonna keskus, kus linnuse kõrvale ehitati ka ordumõis. Ordulinnuse täpset asukohta ei teata ning puuduvad ka ürikud, mis täpsustaksid linnuse ehitamise või selle lagunemise aega. Küll on teada, et Kursi komtuur asus tõenäoliselt tööle 1343 aastal.

Poola-Rootsi sõdade ajal 17. sajandi alguses  Kursi kirik hävines ning vahepeal kuulus siinne kogukond seetõttu kuni 1683. aastani Äksi kihelkonna alla. Pärast uue kiriku ehitamist sai Kursist taas kihelkonna keskus.

18. ja 19. sajandil sai kihelkonnast Tartu linna ehitusmeistritele oluline piirkond. Nimelt põletati Kursis lupja, vormiti telliseid ning töötas mitu klaasikoda. Kõikide nende ettevõtete tooted suunati Tartu ehitustesse.

19. sajandil oli Kursi aktiivne rahvusliku ärkamise paik. Siinne pasunakoor ja meeskoor osalesid ka Tartus korraldatud I laulupeol.

Kursi kirivöö

All 14 /Kursi-kirivöö 14
ERM 18172

Kursi kirivöö ERM 18172

Sadukülas kootud Kursi vöö valmistamisajaks on märgitud ligikaudu 1793, keskel on “vahtralehekiri”
https://www.muis.ee/museaalview/645430
ERM 14195

Kursi kirivöö ERM 14195

Vöö on kudunud Reimandi naine Piiri talus, Laeva vallas, Kursi kihelkonnas, umbes 1893. aastal https://www.muis.ee/museaalview/583887
ERM 10317

Kursi kirivöö ERM 10317

Kursi kirivöö on kootud pärast 1883. aastat Laeva mõisas ning juures on märge, et tegemisel on kasutatud “linnavärve”
https://www.muis.ee/museaalview/565151
ERM 6214

Kursi kirivöö ERM 6214

Vöö valmistamisaastaks on kogumisel pakutud 1792 ning ta on kootud Ann Kopa poolt Triinumärdi talus, Kärevere vallas
https://www.muis.ee/museaalview/550298
ERM A 586:108

Kursi kirivöö ERM A 586:108

Kursi kirivöö on valmistatud Liisa Kabeli poolt ligikaudu 1860, Jaani-Antsu talus, Puurmani vallas
https://www.muis.ee/museaalview/470104
ERM A 509:1019

Kursi kirivöö ERM A 509:1019

Vöö on valmistatud Liisu Laasi poolt umbres 1850. aastal Puurmani vallas, Kursi kihelkonnas
https://www.muis.ee/museaalview/500558
ERM A 192:39

Kursi kirivöö ERM A 192:39

Kursi kirivöö on valmistatud 1870 Puurmani vallas
https://www.muis.ee/museaalview/541961
ERM A 192:24

Kursi kirivöö ERM A 192:24

Pärast 1880. aastat kootud Kursi kirivöö on saadud kosjaviina vastu kingituseks
https://www.muis.ee/museaalview/541442
ERM A 192:22

Kursi kirivöö ERM A 192:22

Kursi kirivöö on valmistatud pärast 1870. aastat M. Ratassepa poolt, kes kandis seda noores eas
https://www.muis.ee/museaalview/541440
ERM A 47:125

Kursi kirivöö ERM A 47:125

Kursi kirivöö on valmistatud Altnurga külas, Puurmani vallas ligikaudu 1820. aastal, kasutatud on metsavärve ning 1920. aastaks pole teda enam 50 aastat kantud
https://www.muis.ee/museaalview/540617
ERM A 47:104

Kursi kirivöö ERM A 47:104

Vöö on muuseumisse kogutud 1920. aastal Kursi karskusseltsi kogudest
https://www.muis.ee/museaalview/540617
ERM A 47:102

Kursi kirivöö ERM A 47:102

Vöö on valmistatud ligikaudu 1900 ning olnud Kursi karskusseltsis hoiul, kuni see muuseumisse koguti
https://www.muis.ee/museaalview/540615
ERM A 47:9

Kursi kirivöö ERM A 47:9

Kursi kirivöö on valmistatud ligikaudu 1880. Aastal Mari Soo poolt Tammiku talus, Puurmani vallas ning kingitud siis Mai Kasele, kes ei olla seda kandnud
https://www.muis.ee/museaalview/539574
ERM A 47:7

Kursi kirivöö ERM A 47:7

Selle Kursi vöö müüs muuseumile Madli Võmm ning kandnud on seda umbes 1850. aastal tema ema Härjanurma vallas https://www.muis.ee/museaalview/539572

Kursi pihakatted

Kursi jakk ERM A 47:75

Ella Puusepa poolt kootud kaapotkangast jakk.
https://www.muis.ee/museaalview/540104

Kursi kampsun ERM A 192:36

1850-1860. aastatel valmistatud kampsun on kogutud muuseumisse Härjanurme vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/541958
ERM A47_23

Kursi kampsun ERM A 47:23

Kampsun on valmistatud 1860 aastatel Kursi kihelkonnas.
https://www.muis.ee/museaalview/539587

Kursi tanud

All 1 /Kursi_tanu 1

Kursi tanu ERM A 47:110

1870 Mari Rootsu poolt Puurmani vallas valmistatud tanu, juures märge: "Umbes 40 a pole tarvitatud."
https://www.muis.ee/museaalview/540623

Kursi seelik

All 5 /Kursi_seelik 5

Kursi triip ERM A 47:34/ab

Valmistanud ligikaudu 1820. aastal Mai Kask. Kangas on säilinud tänu sellele, et Anna Tiido õmbles sellest oma poja palitule voodri.
https://www.muis.ee/museaalview/539598

Kursi triip ERM A 47:52/3

Kudunud ligikaudu 1870. aastatel Anu Porgassaar Puurmani vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/540081

Kursi triip ERM A 794:54

Kogutud muuseumisse alles 1989. aastal Sirje Dementjeva käest, kelle vanaemale oli kanga tükk kuulunud.
https://www.muis.ee/museaalview/531176

Kursi triip ERM A 47:52/2

Kudunud ligikaudu 1860. aastatel Anu Porgassaar Puurmani vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/540081

Kursi triip ERM A 47:52/1

Kudunud ligikaudu 1850. aastatel Anu Porgassaar Puurmani vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/540081

Kihelkonnad

  • Kodavere
  • Kursi
  • Laiuse
  • Maarja-Magdaleena
  • Palamuse
  • Tartu-Maarja
  • Torma
  • Äksi
  • Põltsamaa
  • Pilistvere

Selle lehe ning rahvarõivaste andmebaasi valmimist on toetanud Leader programm.

Scroll to top