Kursi kirivöö ERM 18172
https://www.muis.ee/museaalview/645430
Kursi kihelkond oli pindalalt küll suur, kuid asustustiheduselt hõre piirkond Põhja-Tartumaal.
14. sajandil ehitas Saksa Ordu Liivimaa haru Pedja jõe ületuskohale Kursi ordulinnuse. Sellest paigast ehk tänapäeva Puurmanist sai seejärel ordu väikese komtuurkonna keskus, kus linnuse kõrvale ehitati ka ordumõis. Ordulinnuse täpset asukohta ei teata ning puuduvad ka ürikud, mis täpsustaksid linnuse ehitamise või selle lagunemise aega. Küll on teada, et Kursi komtuur asus tõenäoliselt tööle 1343 aastal.
Poola-Rootsi sõdade ajal 17. sajandi alguses Kursi kirik hävines ning vahepeal kuulus siinne kogukond seetõttu kuni 1683. aastani Äksi kihelkonna alla. Pärast uue kiriku ehitamist sai Kursist taas kihelkonna keskus.
18. ja 19. sajandil sai kihelkonnast Tartu linna ehitusmeistritele oluline piirkond. Nimelt põletati Kursis lupja, vormiti telliseid ning töötas mitu klaasikoda. Kõikide nende ettevõtete tooted suunati Tartu ehitustesse.
19. sajandil oli Kursi aktiivne rahvusliku ärkamise paik. Siinne pasunakoor ja meeskoor osalesid ka Tartus korraldatud I laulupeol.