Riidekirst
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst
  • Search
  • Menu Menu
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst

Maarja-Magdaleena kihelkond asub vana Tartumaa põhjaosas. 

Maarja-Magdaleena kihelkond ise ei ole pärit muinasajast nagu mõned Tartumaa lõunapoolsed kihelkonnad vaid on koos Äksi kihelkonnaga moodustatud 15. sajandil. Esimest korda on Maarja-Magdaleena kirikut mainitud ürikutes 1380. aastal ning siinset kihelkonda 1443. aastal.

Maarja-Magdaleena kihelkonna arengut mõjutasid 19. sajandil kaks peamist tegurit. Esiteks see, et pärast kolmandat talurahvaseadust, mille alusel hakati talusid päriseks ostma, kolis siia nii mõisarentnikeks kui ka taluperemeesteks palju mulke. Nende eestvedamisel hakati eriti Saare vallas tegelema linakasvatusega. Linakasvatuse olulisusest selles piirkonnas on märkmeid ka etnograafilises arhiivis, kus vanavarakoguja Ida Maadvere nendib, et siinkandis saadi linade müügist palju raha, mis omakorda investeeriti laste koolitamisse. Kui 18. sajandi lõpus tegutses kihelkonnas 8 kooli, siis aastaks 1846 oli Maarja-Magdaleenas üks kihelkonnakool ning 14 külakooli.

Teiseks on siinse elu arengut mõjutanud see, et peaaegu terve 19. sajandi teise poole (1843-1892) oli Maarja-Magdaleena pastoriks Woldemar von Mickwitz, kes aastatel 1853-1885 oli ka kogu Tartumaa praost.  Tänu temale valmis kivist suur köstrimaja ning täielikult ehitati ümber kirik

Maarja-Magdaleena kirivöö

Maarja-Magdaleena kirivöö ERM A 35:3

Maarja-Magdaleena kirivöö kudus Elja talus, Saare vallas M. Elevant ligikaudu 1827. aastal https://www.muis.ee/museaalview/544867

Maarja-Magdaleena vöökatke ERM A 35:23

Vöökatke on kogutud muuseumisse 1920. aastal. https://www.muis.ee/museaalview/545357

Maarja-Magdaleena kirivöö ERM A 35:5

Maarja-Magdaleena kirivöö kudus L. Jõgi, 1870. aastal, Pesti talus, Vassevere külas, Saare vallas, juures on märge: “Kantud talgute ajal särgi peal”. https://www.muis.ee/museaalview/545339

Maarja-Magdaleena kirivöö ERM A 36:10

 Kirivöö on kootud ligikaudu 1820. aastal ning kogutud sada aastat hiljem Kõrne talust, Saare vallast. https://www.muis.ee/museaalview/504202 

Maarja-Magdaleena kirivöö ERM A 178:22

See ebatavaline kirivöö on kogutud Kahara talust, Kudina vallast ning juures on legend, et vööd pole kantud. Vöö pilti vaadates tundubki nagu oleks alustatud teise mustriga ning siis lihtsama vastupanu teed mindud. https://www.muis.ee/museaalview/539341

Maarja-Magdaleena kirivöö, ERM A 36:32

Ebatüüpiline kirivöö on kogutud muuseumisse Vara vallast Matjama kõrtsist 1920. Aastal. Rahvarõivaste tegijal ei soovita seda teha. <>https://www.muis.ee/museaalview/545869<>

Maarja-Magdaleena kirivöö, ERM A 178:24

Maarja-Magdaleena kirivöö on valmistatud ligikaudu 1861. aastal, seda on kandnud Mari Nurk Saare talust, Süvalepa külast, Kudina vallast kuni müümise hetkeni alaliselt vööl. <>https://www.muis.ee/museaalview/539343<> 

Maarja-Magdaleena kirivöö, ERM A 178:31

Vöö on valmistatud Kudina vallas ligikaudu 1900 ning seda ei ole kunagi kantud. <>https://www.muis.ee/museaalview/539350<>

Maarja-Magdaleena kirivöö, ERM A 178:32

Maarja-Magdaleena kirivöö on valmistatud ligikaudu 1886. aastal Miina Sepa poolt Kudina vallas ning seda pole kunagi kantud. https://www.muis.ee/museaalview/539351

Maarja-Magdaleena kirivöö, ERM 6

Maarja-Magdaleena kirivöö - kogutud 1904, valmistanud Leena Rätsep Kudina külas. Juures märge: “Elgu-kiri; säänse elgukse-mõksikse kujutakse sisse.”
https://www.muis.ee/museaalview/521393

Maarja-Magdaleena kirivöö, ERM 1911

Maarja-Magdaleena kirivöö katke - Kogutud 1912 aastal Soe talust, Elistvere külast
https://www.muis.ee/museaalview/512761

Maarja-Magdaleena kirivöö, ERM 1912

Maarja-Magdaleena kirivöö - Valmistatud 1861 aastal Soe talus, Elistvere vallas
https://www.muis.ee/museaalview/513121

Maarja-Magdaleena kirivöö, ERM 14164

Maarja-Magdaleena kirivöö - Valmistatud 1861 aastal Soe talus, Elistvere vallas
https://www.muis.ee/museaalview/657318

Maarja-Magdaleena pihakatted

Maarja-Magdaleena kampsun ERM 19495

1925. aastal muuseumile kingitud kampsun oli kinkija Pauline Reimanni vanaema oma. Kogutud Aru talust, Kudina vallast. Huvitav on see, et kampsunil on ees kolm kangaga kaetud nööpi, mitte haagid.
https://www.muis.ee/museaalview/643704

Maarja-Magdaleena kampsun ERM A 18:10

Sohvie Videri poolt Olli talus, Saare vallas 1835 valmistatud kampsun.
https://www.muis.ee/museaalview/541116

Maarja-Magdaleena kampsun ERM A 36:33

Juhan Zirk Saare talust Vara vallast andis 1920 selle muuseumile sõnadega, et sellised on juba 100 aastat tagasi moest ära.
https://www.muis.ee/museaalview/545870

Maarja-Magdaleena kampsun ERM A 36:34

Kogutud Singli talust, Vara vallast. Olla olnud laulatuse kampsun, rikkamate peretütarde uhkuseasi.”
https://www.muis.ee/museaalview/545871

Maarja-Magdaleena liistik ERM A 36:25

Maarja-Magdaleena liistik - Metsa talust, Vassevere külast, Saare vallast kogutud umbes 1850 õmmeldud liistik, mida kantud pulmas ja pidudel uhkuseasjana.
https://www.muis.ee/museaalview/545862

Maarja-Magdaleena tanud

Maarja-Magdaleena tanu ERM A 178:47

1840 Kudina vallas valmistatud tanu koguti muuseumisse Mikumäe talust, Elisvere vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/539826

Maarja-Magdaleena seelik

Maarja-Magdaleena seelik ERM 18553

Seelik on valmistatud  naaberkihelkonnas Maarja-Magdaleenas 1844. aasta paiku, kuid kuna ta on kogutud Laiuse kihelkonnast ning suure tõenäosusega ka seal kantud, on ta ainuke “õige ja vana” triip, mida võiks Laiuse riietena teha.
https://www.muis.ee/museaalview/642342

Maarja-Magdaleena triip ERM A 296:28

Seeliku on valmistanud 1858. aastal sündinud Leena Soomus. Tõenäoliselt jääb valmistamisaeg aastatesse 1878. Sellise kirjaga seelikuid on Maarja-Magdaleenas sagedasti kantud.
https://www.muis.ee/museaalview/503372

Maarja-Magdaleena triip ERM A 35:14

Lombi talus, Jõusa külas, Elistvere vallas 1842. aastal valmistatud seelik. Kogumisel tehtud märge, et värvid on Maarja-Magdaleena kihelkonnale täiesti iseloomulikud.
https://www.muis.ee/museaalview/545348

Maarja-Magdaleena seelikukatke ERM A 36:31

Tagakaasiku talust, Saare külast kogutud seelikutükk.
https://www.muis.ee/museaalview/545868

Kihelkonnad

  • Kodavere
  • Kursi
  • Laiuse
  • Maarja-Magdaleena
  • Palamuse
  • Tartu-Maarja
  • Torma
  • Äksi
  • Põltsamaa
  • Pilistvere

Selle lehe ning rahvarõivaste andmebaasi valmimist on toetanud Leader programm.

Scroll to top