Riidekirst
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst
  • Search
  • Menu Menu
  • Rahvarõivastest
  • 18. sajandi riided
  • Põhja-Tartumaa rahvarõivad
    • Särk
    • Kirivöö
    • Seelik
    • Sukad
    • Põll
    • Naise pihakatted
    • Pikk-kuub
    • Suurrätt ja teised ülevisked
    • Tanud
    • Meeste riided
  • Põhja-Viljandimaa rahvarõivad
    • Särk
    • Seelik
    • Kirivöö
    • Põll
    • Kampsun
    • Sukad
    • Tanu
    • Ülevisked
    • Väiksemad detailid
    • Pikk-kuub
    • Meeste riided
  • Kihelkonnad
    • Kodavere
    • Kursi
    • Laiuse
    • Maarja-Magdaleena
    • Palamuse
    • Tartu-Maarja
    • Torma
    • Äksi
    • Põltsamaa
    • Pilistvere
  • Meist/kontakt
  • Riidekirst

Põltsamaa kihelkond moodustati endise Mõhu muinaskihelkonna aladele. Esimest korda on Põltsamaa jõe vasakkaldal asunud kirikut mainitud juba 1234. aastal.

 Põltsamaa kihelkonna keskuseks on alati olnud Põltsamaa asula (varem Oberphalen). Enne ristirüütlite tulekut asus siin eestlaste maalinn ning pärast nende alade ordu valdustesse minekut  ehitati siia peagi ordu kaitselinnus. Sama tihti, kui seda linnust on sajandite vältel ehitatud ja täiendatud, on see ka erinevate sõdade käigus lagunenud. Lõplikult purustatuks jäid lossivaremed teise maailmasõja käigus.

 Põltsamaa lossihoovis, jõe paremal kaldal asuv kirik on ehitatud 18. sajandil Põhjasõjas lagunenud lossimüüridele. Nii nagu losski, sai teises maailmasõjas kahjustada ka kirik, kuid erinevalt kindluslossist ehitati kirik taas üles.

 Põltsamaa piirkonna tähtsust Eesti 18. kultuuriloos on raske ülehinnata. Sajandi keskpaigas sai Põltsamaa lossi päranduseks aktiivse marssali Woldemar Johann Lauw’i abikaasa. Just Lauw oli see, kelle ettevõtmisel pandi alus tööstusarengule Põltsamaal. Lossihoovi rajati portselanitöökoda ning Põltsamaale kutsuti arst Peter Ernst von Wilde, kes omakorda rajas Kuningamäele haigemaja, apteegi, meditsiinikooli ja trükikoja. Selles trükikojas nägi ilmavalgust ka Eesti esimene ajakiri “Lühhike Öppetus”, millele eestikeelse tõlke autoriks oli samal ajal Põltsamaa kogudust teeninud teenekas literaat ja kodu-uurija August Wilhelm Hupel.

Põltsamaa kampsun

All 1 /Põltsamaa_Kampsun 1

Põltsamaa linane kampsun ERM A 509:5053

Saareni talust, Lebavere külast kogutud linane rühmseesiline kolme nööbiga vatt, juures märge: “Linased kampsunid kanti soojemal ajal. Villased olivad sellesama plaani järgi tehtud”.
https://www.muis.ee/museaalview/502737

Põltsamaa kirivöö

All 38 /Põltsamaa_vöö 38

Põltsamaa kirivöö ERM A 47:114

1880. aastal Vana-Põltsamaa vallas valmistatud kirivöö.
https://www.muis.ee/museaalview/540626

Põltsamaa kirivöö ERM 622

Põltsamaa kirivöö Vöö on kootud 1860. aasta paiku Põltsamaa kihelkonnas, muuseumisse kogutud Palupõhja külast Tartumaalt.
https://www.muis.ee/museaalview/526424

Põltsamaa kirivöö ERM A 47:121

1870. aastal Lustivere vallas valmistatud vöö.
https://www.muis.ee/museaalview/541144

Põltsamaa kirivöö ERM A 47:116

1880. aastal Lustivere valla Kabla külas valmistatud kirivööd on hiljem tarvitatud seina ilustuseks aknakardinate kohal.
https://www.muis.ee/museaalview/540628

Põltsamaa kirivöö ERM A 47:114

1880. aastal Vana-Põltsamaa vallas valmistatud kirivöö.
https://www.muis.ee/museaalview/540626

Põltsamaa kirivöö ERM A 47:86

Vöö kudus 1870. aastal Leena Jürgenson Lustiveres.
https://www.muis.ee/museaalview/540599

Põltsamaa kirivöö ERM 19346

1845. aastal kootud vööl on preesi-kiri.
https://www.muis.ee/museaalview/645132

Põltsamaa või Tartu kirivöö ERM 9169:2

1913 muuseumisse kogutud vöö on saadud samast kohast, kust üks Adavere vöö. Kuna selle vöö kohta päritoluandmed puuduvad võib oletada, et tegemist on samuti Adavere vööga.
https://www.muis.ee/museaalview/3384890

Põltsamaa kirivöö ERM 9169:1

1913. aastal muuseumisse kogutud vöö on pärit Adaverest.
https://www.muis.ee/museaalview/558885

Põltsamaa kirivöö ERM 9351

Pikapere talust, Rahe külast kogutud vöö.
https://www.muis.ee/museaalview/554157

Põltsamaa kirivöö ERM A 90:5

1870. aastal Tapiku külas kootud vöö.
https://www.muis.ee/museaalview/545930

Põltsamaa kirivöö ERM A 90:6

1840. aastal Räsna külas kootud vöö.
https://www.muis.ee/museaalview/545931

Põltsamaa kirivöö katke ERM A 91:13

1920. aastal muuseumisse kogutud Pajusi valla Kõrgemäe talust.
https://www.muis.ee/museaalview/546398

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:10

Vöö kudus 1880. aastal Ann Voika Annikvere külas. Vöö on tarvitamata ning hoitud alal mälestusena.
https://www.muis.ee/museaalview/542257

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:13

1860. aastal Võhma külas valmistatud vöö lõngad on värvitud metsavärvidega.
https://www.muis.ee/museaalview/542260

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:15

1840. aastal kootud vöö pole olnud rohkem tarvitusel, kui ühel kevadel külvi juures.
https://www.muis.ee/museaalview/542262

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:19

Kamari külast kogutud kirivöö on kootud aastal 1880.
https://www.muis.ee/museaalview/542266

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:22

Vöö kudus Põltsamaa valla Võhma külas 1900. aastal Tiiu Kimmel.
https://www.muis.ee/museaalview/542269

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:29

1880. aastal valmistatud kirivöö on muuseumisse kogutud Kuristalt.
https://www.muis.ee/museaalview/542276

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:36

Pajusi vallast kogutud kirivöö on kootud aastal 1870.
https://www.muis.ee/museaalview/542283

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:48

Pajusi vallast kogutud kirivöö on kootud aastal 1870.
https://www.muis.ee/museaalview/542293

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:51

Vöö kudus 1918. aastal 80-aastane Tiiu Allek.
https://www.muis.ee/museaalview/542775

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:63

Vöö kudus aastal 1840 Pajusi vallas Anu Piiskopi.
https://www.muis.ee/museaalview/542787

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:79

Adaverest kogutud vöö on valmistatud 1870. aastal. Juures märge, et vähe kantud. Tarvitatud akna kardinate ehtimiseks.
https://www.muis.ee/museaalview/542802

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:87

Preesi kirjaga vöö kudus Mari Turu aastal 1860 Vana-Põltsamaa vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/542810

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:97

Vöö on kogutud 1920. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/543301

Põltsamaa kirivöö ERM A 192:31

Vöö kudus 1880. aastal Härjanurme vallas M. Sinka.
https://www.muis.ee/museaalview/541953

Põltsamaa kirivöö ERM A 293:33

Ligikaudu 1867. aastal Lustiveres valmistatud vöö.
https://www.muis.ee/museaalview/599920

Põltsamaa kirivöö ERM A 509:725

Tapiku mõisast 1924. aastal kogutud kirivööl on juures märge: “Müüja omandanud vöö näitusemüügilt.”
https://www.muis.ee/museaalview/503723

Põltsamaa kirivöö ERM A 509:926

1877. aastal kootud vöö on muuseumisse kogutud Kurista valla Sulustvere küla Matu talust.
https://www.muis.ee/museaalview/505052

Põltsamaa kirivöö ERM A 509:1018

Vöö on valmistatud 1833. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/500557

Põltsamaa kirivöö ERM A 509:1404

Tapiku mõisast 1924. aastal kogutud kirivööl on juures märge: “ Tegija ja vanus teadmata, sest ostetud näitusemüügilt.”
https://www.muis.ee/museaalview/503860

Põltsamaa kirivöö ERM A 509:1406

Ligikaudu 1808. aastal Adaveres valmistatud vöö.
https://www.muis.ee/museaalview/503862

Põltsamaa kirivöö ERM A 991:118

1888. aastal kootud kirivöö kuulus Anu Kuusikule, kes elas Umbusi küla Odratsi talus.
https://www.muis.ee/museaalview/1335739

Põltsamaa kirivöö ERM A 965:82

1944. aasta suvel sai Silvia Airik-Priuhka Adaveres selle vöö kingitusena oma tädilt Anna Aaslaidilt ning hoidis seda Rootsis paguluses olles hinge ja armastusega. Vöö kudus Anna Aaslaidi (s Anweldt, 1892-1988) vanaema umbes 1830. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/792094

Põltsamaa kirivöö ERM A 112:91

Vöö kudus Eva Tepp 1870. aastal Uue-Põltsamaa vallas.
https://www.muis.ee/museaalview/542814

Põltsamaa kirivöö ERM A 794:107

Vöö on saadud Helmi Salult (s 1902), kes omakorda sai selle oma emapoolse vanaema käest Põltsamaa kandist. H. Salu ema sündis aastal 1863 ning vöö on kootud umbes 1850. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/528935

Põltsamaa kirivöö ERM A 509:2337

Kutsari saunast, Lebavere külast kogutud kirivööl on kaks erinevat kirja.
https://www.muis.ee/museaalview/604539

Põltsamaa meesteriided

All 5 /Põltsamaa_meesteriided 5

Põltsamaa meeste linased püksid ERM A 52:10

1800. aastal valmistatud püksid on kogutud Kotla talust, Metsapere külast 1920. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/541673

Põltsamaa meeste vatt ERM 13448

1863. aastal Jürmanni poolt Põltsamaal õmmeldud meeste vatt.
https://www.muis.ee/museaalview/651880

Põltsamaa meeste kamson (vatt) ERM 4412

1831. aastal õmmeldud meeste vatt koguti muuseumisse 1911. aastal Kellassaare talust, Uue-Põltsamaa vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/514301

Põltsamaa meeste pastlad ERM A 90:26/ab

1870. aastal Mikusaare talus, Adavere vallas valmistatud pastlad.
https://www.muis.ee/museaalview/561631

Põltsamaa meeste kõlavöö ERM A 112:83

1890. aastal kootud kõlavööl on juures selgitus, et meeste vööd kantud kampsonil, kasukal ehk palitul. Käesolevat vööd ei olla kantud.
https://www.muis.ee/museaalview/542806

Põltsamaa pikk-kuub

All 1 /Põltsamaa_pikkkuub 1

Põltsamaa pikk-kuub ERM A 509:2147

1920. aastal kogutud must, roheliste kaunistustega naiste pikk-kuub.
https://www.muis.ee/museaalview/609521

Põltsamaa põll

All 2 /Põltsamaa_põll 2

Põltsamaa põll ERM A 47:88

1860. aastal Mari Odratsi poolt Vana-Põltsamaa vallas valmistatud põll.
https://www.muis.ee/museaalview/540601

Põltsamaa põll ERM A 112:14

1880. aastal valmistatud põll koguti muuseumisse Võhma külast.
https://www.muis.ee/museaalview/542261

Põltsamaa särk

All 5 /Põltsamaa_särk 5

Põltsamaa särk ERM A 991:17

1868. aastal sündinud Anu Kuusikule kuulunud linane käsitsi õmmeldud särk jõudis muuseumisse alles 2010. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/1289689

Põltsamaa särk ERM A 47:69

Särgi valmistas 1865. aastal Ann Jürmann. Särk seisis aastast 1890 kasutamata.
https://www.muis.ee/museaalview/540098

Põltsamaa särk ERM 4443

1836. aastal valmistatud särk on kogutud muuseumisse Alevisaarelt.
https://www.muis.ee/museaalview/560728

Põltsamaa särk ERM 11161

1863. aastal valmistatud särgil on “looga kirjad ja kassikäpad”.
https://www.muis.ee/museaalview/560896

Põltsamaa särk ERM 4442

1841.  aastal valmistatud naistesärk koguti muuseumisse Kellessaare talust, Uue-Põltsamaa vallast.
https://www.muis. ee/museaalview/560727

Põltsamaa seelik

All 6 /Põltsamaa_seelik 6

Põltsamaa seelik ERM A 47:122

Seeliku andis 1920. aastal muuseumile Lustiverest pärit 84-aastane Mall Mihkeles. Ta olevat selle seeliku oma värvitud lõngadest umbes 20-aastase neiuna valmistanud (1856). On tarvitanud harva esialgselt kirikus käimiseks, harva mujal. Üle 40 aasta ei olla tema seelikut sugugi tarvitanud, sest et sellelaadiliste seelikute kandmine moodis polnud. Viimasel ajal olla vahel väljas seelikud harva tarvitand.
https://www.muis.ee/museaalview/541145

Põltsamaa seelik ERM A 91:4/ab

Triibukanga kudus umbes 1870. aastal Mari Olderman Pajusi valla Loopre külas.
https://www.muis.ee/museaalview/546390

Põltsamaa seelik ERM A 112:61

Pajusi valla Lahavere külast saadud seeliku kanga kudus Triinu Saba umbes aastal 1870. Muuseumile kinkimisel on öeldud, et seda seelikut olla pidu riidena kantud. Umbes 30 a olla ta tarvitamata alal seisnud.
https://www.muis.ee/museaalview/542785

Põltsamaa seelik ERM A 112:80

Seeliku kudus 1870. aastal Mari Rudisaar Kamari külas. Legend: “Seelik on 8 värviliste triiputega, nendest punane põhivärv. Seelikut on kantud haruldasena, kas kirikus ehk mujal käijes. Umbes 28 a pole Mari Rudisaar kordagi seelikut kannud. M. Rudisaar on 90 a vana.”
https://www.muis.ee/museaalview/542803

Põltsamaa seelik ERM A 443:1

1936. aastal kogutud seelikul on juures märge: “Kõik värvid metsavärvid.”
https://www.muis.ee/museaalview/576211

Põltsamaa seelik ERM A 112:86

1920. aastal kogutud seelikul on juures kirje, et vanamoelist triibulist seelikut pole juba 30 aastat tarvitatud.
https://www.muis.ee/museaalview/542809

Põltsamaa sukad

All 4 /Põltsamaa_sukad 4

Põltsamaa säärepaelad ERM A 94:2/ab

Sulustvere külas, Kurista vallas 1815. aastal valmistatud säärepaelad.
https://www.muis.ee/museaalview/519920

Põltsamaa sukad ERM A 112:32/ab

Valged pitsikirjaga linased sukad on kogutud Põltsamaa valla Võhma külast. Olla ajutiselt tarvitatud.
https://www.muis.ee/museaalview/542279

Põltsamaa roositud sukad ERM 19323

Sukad on kootud ligikaudu aastal 1880.
https://www.muis.ee/museaalview/645110

Põltsamaa roositud sukad ERM 19309

Sukad on kootud ligikaudu aastal 1880.
https://www.muis.ee/museaalview/644736

Põltsamaa tanu

All 14 /Põltsamaa_tanu 14

Põltsamaa tanu ERM A 52:1

1850. aastal valmistatud tanu on muuseumisse kogutud Kamari küla Kotlepa talust.
https://www.muis.ee/museaalview/541182

Põltsamaa tanu ERM 19318

Muuseumisse kogutud 1913. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/645105

Põltsamaa tanu ERM A 86:18

1870. aastal Karpa talus, Uue-Põltsamaa vallas valmistatud ebatüüpiline, lillelisest sitsiriidest tanu.
https://www.muis.ee/museaalview/545909

Põltsamaa tanu ERM A 91:18

Põltsamaa tanu Tanu on kogutud 1920. aastal Pajusi vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/546403

Põltsamaa tanu ERM A 112:100

1870 Mari Veski poolt valmistatud tanu on kogutud Pajusi vallast. Seda on “tarvitatud võõrsil ja kirikus käies.”
https://www.muis.ee/museaalview/543304

Põltsamaa tanu ERM A 271:7

Tapiku külast 1921. aastal kogutud tanul on juures kirje, et seda kannud kinkija vanaema. Noorik pidanud seda tanu nädal otsa kandma. Natukene aega pärast laulatust, enne tanu kandmist, pidanud pruut mehe mütsi natuke aega kandma.
https://www.muis.ee/museaalview/584483

Põltsamaa tanu ERM A 272:25

Kogutud Vana-Põltsamaa vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/584508

Põltsamaa tanu ERM A 292:38

Enne 1892. aastat valmistatud tanu.
https://www.muis.ee/museaalview/598022

Põltsamaa tanu ERM A 991:18

Tanu kuulus 1868. aastal sündinud Anu Kuusikule, kes elas Umbusi küla Odratsi talus.
https://www.muis.ee/museaalview/1289692

Põltsamaa lillkirjaline tanu ERM A 91:21

1850. aastal valmistatud tanu on muuseumisse kogutud Luige külast, Pajusi vallast.
https://www.muis.ee/museaalview/546406

Põltsamaa lillkirjaline tanu ERM 19321

Valmistatud aastal 1850.
https://www.muis.ee/museaalview/645108

Põltsamaa lillkirjaline tanu ERM 19319

1913. aastal muuseumisse kogutud lillkirjaline tanu.
https://www.muis.ee/museaalview/645106

Põltsamaa linuka katke ERM 19308

Valmistatud ligikaudu 1800. aastal.
https://www.muis.ee/museaalview/644735

Põltsamaa linukas ERM 14038/ab

Ligikaudu 1800. aastal Põltsamaal valmistatud linukas koguti muuseumisse Kolga-Jaanist. Juures legend: “Võrdlemisi terve linuk (a) rohkelt musta siidiga tikitud (litred puuduvad osalt). Pärg (b) kuld karraga ületõmmatud kasetoht.”
https://www.muis.ee/museaalview/579692

Põltsamaa ülevisked

All 1 /Põltsamaa_ülevisked 1

Põltsamaa suurrätt ERM A 112:38

Ruuduline õlakate.
https://www.muis.ee/museaalview/542285

Kihelkonnad

  • Kodavere
  • Kursi
  • Laiuse
  • Maarja-Magdaleena
  • Palamuse
  • Tartu-Maarja
  • Torma
  • Äksi
  • Põltsamaa
  • Pilistvere

Selle lehe ning rahvarõivaste andmebaasi valmimist on toetanud Leader programm.

Scroll to top